Received Pronunciation (ingliskeelne lühend RP) ehk kuninganna inglise keel (või kuninga inglise keel) ehk Oxfordi inglise keel ehk BBC inglise keel on Briti ühiskeele hääldusnormid.
Sõnaraamatus "Concise Oxford Dictionary" on mõiste Received Pronunciation defineeritud Lõuna-Inglismaa hääldusstandardina[1], kuid on väidetud, et seda võib emakeelekõnelejate seast kuulda ka mujal Inglismaal ning Walesis.[2][3]
Mõnikord nimetatakse seda hääldusstandardit Oxfordi inglise keeleks (Oxford English) või BBC inglise keeleks (BBC English)[4], sest Oxfordi ülikooli ja BBC-d peetakse sageli selle eestvõitlejateks.
Kuigi Received Pronunciation ei ole iseenesest teistest hääldusvariantidest millegi poolest parem, on tal mõnel pool Suurbritannias eriline prestiiž.[5] 20. sajandi algusest kuni selle keskpaigani oli see nende inimeste hääldus, kellel oli võimu, raha ja mõjuvõimu, kuigi hiljem on seda kritiseeritud kui teenimatute privileegide sümbolit.[6] Ent alates 1960ndatest on Briti haridus[7] ja meedia muutunud piirkondlike hääldusvariantide suhtes liberaalsemaks. Mõnes kontekstis suhtutakse konservatiivsesse Received Pronunciation'isse nüüd vaenulikult.[8]
<ref>
-silt. Viide nimega L3b7B
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega WPtzg
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Sdgx5
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Received Pronunciation
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega gTVJn
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega autogenerated43
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega RoAfT
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Msqr0
on ilma tekstita.